Valitsejad

Rootsi valitsejad

Gustav Vasa (1523-1560)

1490. aastal sündinud Gustav Eriksson, kelle emapoolne vanaema Sigrid Baner oli vanast väärikast Taani suguvõsast, olevat isa Erik Johansson saatnud juba kuueaastaselt Sten Sture õukonda lihvi saama.

Pärast õpinguid Uppsalas siirdus Gustav Eriksson Sten Sture noorema õukonda, kus hea läbisaamine Hemming Gadhiga aitas tal mõista poliitika telgitaguseid ning Taani ja Rootsi keerulisi suhteid. 

Kui Christian II pärast Stockholmi veresauna kuu aega hiljem veel hulga väärikaid inimesi hukata laskis, siis tekkis riigis suur rahuolematus. Dalarnas asus ülestõusnuid juhtima sinna põgenenud noor aadlik Gustav Eriksson. Saavutanud Christiani jõudude vastu suurt edu, valis väike rühm aadlikke Gustavi 1521. aasta augustis Vadstenas Rootsi regendiks. Et linnu alistada, vajas Gustav kahureid ja sõjalaevu, mida sai pakkuda ainult Lübeck.

Kuid Lübeck ei olnud uuest unioonist huvitatud, vaid soovis Rootsilt lubatud privileege. 1523. aasta juuni algul toimunud Strängnäsi kohtumisel leiti, et parim tagatis Lübecki osutatud abi eest oleks Rootsi kuningas ja nii valitigi asevalitseja, 27-aastane Gustav Eriksson juba enne Stockholmi vallutamist Rootsi kuningaks Gustav Vasa nime all. 

Gustav Vasa juhtis riiki isevalitsejana ja muutis Rootsi trooni päritavaks. Gustav Vasa elupäevade lõppedes oli Rootsist saanud ühtse keskvõimuga iseseisev riik.

Gustav Vasa. (kuupäev puudub).
https://i.pinimg.com/originals/2b/99/6d/2b996d979d5cb6b6d990ff68d1268701.jpg (12.03.2020).

Erik XIV (1560-1568)

Kui Gustav Vasa 1560. aastal suri sai kuningaks tema vanim poeg Erik. Erik usus kindlalt Rootsi goodiminevikku ja lugenud kokku kõik Eriku-nimelised valitsejad, laskis end nimetada Erik XIV-ks. Ta oli esimene kuningas, kes võttis tiitliks Tema Kuninglik Majesteet. Eriku ajal loodi keskne kohtuinstitutsioon, mille kuninglikuks prokuröriks sai Wittenbergis õppinud Georgius Petri Salemontanus. 

Vaimselt tasakaaluta ja kahtlustava loomuga kõikjal vandenõusid nägev Erik oli suur astroloogihuviline. 

Erikul, kellele ei õnnestunud Elizabethiga abielluda, oli rohkesti armukesi, kuid 1565. aastal armus tasakaalutu kuningas 14-aastasesse Karin Mansdotterisse, kes oli Eriku õe Elisabeti toatüdruk ja pärit Upplandi talurahva seast. Laulatusele kutsutud, kuid sellest kõrvale jäänud hertsogid Karl ja Johan alustasid oma toetajatega Eriku-vastast sõjategevust, mida juhatas Pontus De la Gardie, keda Erik oli tõstnud õuemarssaliks. Tema ja Sten Leijonhufvudi juhtimisel vallutati Stockholmi loss, Erik andis alla ja pandi vangi. Teda hoiti vangis väga erinevates kohtades ja Karin Mansdotter võeti tema juurest ära, et võimult kõrvaldatud kuningas ei saaks rohkem järglasi soetada. Eriku vangistus kestis kaheksa aastat ja ajaloolased on üsna kindlad, et ta lõpuks Johani käsul mürgitati.

Erik XIV. (kuupäev puudub).
https://blogger.googleusercontent.com/img/proxy/AVvXsEitR6xlTIicoq4hvLHi0E5WMNwIwHwTo9QLsTBdtCvB__mawgKXuuel5QAZCRejAAMioyTuWGhsMWz0eoE5FiaOlQTLVrcI4wptzx5IyWAJIX1QX_nt0nXJ8YHFD6J54OBVfFUT2Wcv4G9_2-ToQw= (02.03.2020).

Johan III (1568-1592)

1569. aasta algul Stockholmis kogunenud seisuste kogu valis uueks kuningaks Johani. Johan oli heade vaimuannetega intellektuaal, luges kuues keeles ja taotles usurahu, milleks koostas niinimetatud punase raamatu, mis pidi ühendama katoliikluse ja protestantismi. Kuna Johan oli võimule tulnud aadlike toel, siis pidi ta tegema neile suuri kingitusi. Nende kokkuleppe tulemusena sündis privileegidekiri, mis eraldas kõrg- ja alamaadli. 

Johan mõistis, nagu tema eelkäijad, et Rootsit hoiab koos telg, mis kulgeb läbi Mälardaleni, Stockholmi, Ahvenamaa, Turu ja Viiburi. 

Eriku XIV ajal esitati Johanile süüdistuse riigireetmises, kui too oli Eriku vastuseisust hoolimata 24-aastasena abiellunud Vilniuses 36-aastase Katarina Jagellonicaga. Enna Katarinaga abiellumist oli Johan Soomes kokku elanud Karin Hansdotteriga, kelle isa oli munk ja ema rüütel Ake Hansson Totti sohitütar. Karin oli sünnitanud Johanile neli last, kuid too vajas seisuslikku abielu ja pani armukese Karini paari aadlik Klas Andersson Westgötega. Johan III sündis poeg Sigismund, kellest sai hiljem Poola kuningas.

Johan III. (kuupäev pudub).
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/19/John_III_of_Sweden.jpg (21.02.2020).

Sigismund (1587-1632)

Kui Poola kuningas Stefan Batory 1586. aasta detsembris suri, oli Poola troonile mitu pretendenti. Tema naine Anna oli Rootsi kuninga Johan III abikaasa Katarina Jagellonica õde ja lastetu. Seega üks kandidaate Poola troonile oli Johani poeg Sigismund, kes ise sellest eriti huvitatud ei olnud. Sigismund valiti mitme kandidaadi seast Poola kuningaks. 

Kui Sigismund pärast Johani surma nimetati 1529. aastal ka Rootsi kuningaks, siis ei tundnud ta end Rootsis hästi ja suutis onu Karliga võimu pärast võidelda üksnes mõjuka Klas Fleming abil. Katoliiklasest Sigismundil tekkis luterlikus Rootsis palju vastaseid, keda juhatas tema onu Karl.

Kuna Sigismund viibis Poolas, juhtis riiki Karl. 1598. aastal saabus Sigismund koos suure väega Rootsi, et suruda temavastase opositsioon maha. Sellega sai alguse 1598-1599 kestnud kodusõda. Hoolimata esialgsest edust sai Sigismund rängalt lüüa ning oli sunnitud Rootsi troonist loobuma ja Poolasse naasma. Nii sai Sigismundist Poola kuningas ja Karlist Rootsi kuningas.

Sigismund. (kuupäev puudub)
https://c8.alamy.com/comp/PJ3Y5T/bacciarelli-sigismund-iii-PJ3Y5T.jpg (20.02.2020).

Karl IX (1604-1611)

Karl oli Gustav Vasa noorim poeg. 

Karl laskis katoliiklasi riigist välja saata ja rüüstata Vadstena kloostri. 1596. aastal nõudis Sigismund Karli võimult tagandamist, kuid Karl kutsus Arbogas kokku riigipäeva, kuhu paljud aadlikud ei julgenud minna , ja sai sellelt loa jätkata riigihoidjana. See viis avaliku tüli ja kodusõjani ning paljud aadlikud põgenesid riigist. 

Kodusõja viimane otsustav lahing peeti Sigismundi ja hertsog Karli vägede vahel Linköpingi lähedal Stangebros, kus hertsog Karl sai kindla võidu. Pärast lahingut sõid Sigismund ja Karl ühise lõuna, arutasid tulevikku ja pärast seda lahkus Sigismund alatiseks Rootsist. 

Sigismundi oli sunnitud tema poolt olnud riiginõunikud välja andma. Karl laskis oma vägedel rüüstata Sigismundi pooldajate mõisu ja talusid. 

1594. aastal oli Karlil ja Holstein-Gottorpi Kristinal sündinud poeg Gustav, keda isa kutsus Gustafwus Adloffiks. Taani kuulsa astronoomi Tycho Brahe horoskoobi järgi pidi poisist saama edaspidi kuningas, mis rõõmustas Karli, sest nägi selles võimalust Sigismund troonilt kõrvaldada.

Karl IX. (kuupäev puudub).
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8d/Karl_IX.jpg (02.03.2020).

Gustav II Adolf  (1611-1632)

Eriti edukas valitseja oli kuningas Gustav II Adolf, kes kõigest 17-aastaselt troonile tõustes sai oma isalt Karl IX-lt päranduseks sõjad Taani, Poola-Leedu ja Venemaa vastu. Katoliiklik Euroopa seda muidugi ei tunnistanud, ja Gustavil tuli alles tõestada, et on õige mees õiges kohas. Ja seda ta suutis pärides vanaisa intelligentsi ja juhtimisvõimed, onude loovuse ja kultuuri, lisades sellele omaenese karisma. Gustavil oli keelte peale annet, sest lisaks saksa ja rootsi keelele valdas ta hollandi, prantsuse, itaalia ja ladina keelt. Need omadused tegid temast Rootsi kõigi aegade edukaima valitseja. 

Tal olid ka väga head õpetajad. Esiteks Johan Schroderus aadlinimega Johan Skytte, kellest hiljem sai Tartu Ülikooli rajaja, ning teiseks Johannes Bureus. 

Vaevalt et pidevalt sõjas olev kuningas oleks riigiga nii hästi hakkama saanud, kui tema kõrval ei oleks saanud riigikantsleriks 28-aastane Axel Oxenstierna ja kelle kätte koondus väidetavalt Rootsi kõigi aegade suurim võim. 

23-aastane Gustav Adolf võttis hollandlaste eeskujul ette põhjaliku sõjaväereformi, mille tulemused ei lasknud end kaua oodata. Rootsi jalaväelaste musket tehti viiekiloseks ehk kaks kilo kergemaks kui vaenlastel ning eri padrunitüübid standartiseeriti. Tunduvalt tõhustati kahurväe tegevust.

Gustav II Adolf pani aluse kõrgemale haridusele nii Rootsis kui ka Eestis.

Gustav II Adolf oli abielus Maria Eleonora von Bradenburgiga, kellel sündis tütar Kristiina, kes päris trooni 5-aastasena.

Euroopa usukaaslased nägid Gustav Adolfis protestantismi päästjat, "valguskiirt Põhjalast", ning tema langemist 1632. aastal Lützeni lahingus tähistati kui märtsisurma. 

Gustav II Adolf. (kuupäev puudub).
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Gustav_II_of_Sweden.jpg/200px-Gustav_II_of_Sweden.jpg (02.02.2020).

Kristiina (1632-1654)

Kristiina sündis 1626. aastal oli kuninganna Maria Eleonorale pettumuseks, sest ta oli lootnud kinkida Gustav Adolfile meessoost järglase. Kristiinat koheldi nagu poissi ning talle anti hea haridus, mis sai tollal osaks vaid kõrgest soost poistele. Kantsler Oxenstierna ise õpetas talle poliitikateadust ning nentis, et tüdruk on "väga terase mõistusega, justkui ta polekski naissoost".

Kristiina osales esimest korda riiginõukogu töös juba 16-aastasena 1643. aastal, kui arutati Taanile sõja kuulutamist. Järgmisel aastal astus ta ametlikult troonile. Kristiina valitsusajal tassiti Rootsisse sõjasaagina arvukalt maale, skulptuure, münte ja Praha keisrilossist röövitud haruldasi raamatuid.

Rootsi kuningannal oli kohustus abielluda, et saada järglasi võimu järjepidavuse tagamiseks. Psühholoogide hinnangul tekkis Kristiinal vastumeelsus naissoo suhtes oma ema mõjul, kes pärast mehe surma suhtus põlglikult nii Rootsi riiki kui ka tütresse. 1650. aastal riigipäeval teatas ta, et ei kavatse abielluda, vaid nimetab Karl Gustavi troonipärijaks. 

Kristiina tegeles siiski järjest vähem riigiasjadega, sest teda huvitas pigem teadus ja kirjandus. Kristiina unistas, et Stockholmist võiks saada "Põhjamaade Ateena", teaduste ja filosoofia keskus. 

1654. aastal otsustas Kristiina troonist loobuda, ta kurtis väsimust ning ütles, et "kuningaamet pole naisterahvale jõukohane, ta ei saa ju väejuhina lahingusse ratsutada". Veelgi olulisem põhjus selgus veidi hiljem: Kristiina astus katoliku usku, mis olnuks valitsejana võimatu. Kristiina lahkus Rootsist ja elas oma surmani 1689. aastani Roomas.

Kristiina. (kuupäev puudub).
https://vignette.wikia.nocookie.net/raamaturott/images/2/2e/Swedish_queen_Drottning_Kristina_portrait_by_S%C3%A9bastien_Bourdon_stor.jpg/revision/latest/scale-to-width-down/340?cb=20190215184443&path-prefix=et (03.02.2020).

Karl X Gustav (1654-1660)

Kristiina järglane kuningatroonil oli tema tädipoeg Karl X Gustav, kes jätkas agressiivselt välispoliitikat. Uus kuningas oli sõjamees ja tema valitsemisajal kujunes Rootsi välispoliitika taas palju sõjakamaks, kui see oli olnud Kristiina ajal. Sisepoliitikas võttis uus kuningas ette praktilisi samme mõisate reduktsiooni alal. Riigi majanduslik olukord oli nii halvas seisus, et ei suudetud riigiametnikele palka välja maksta. Aadlikele avaldati nii tugevat survet, et nad nõustusid 1655. aastal loovutama 1/4 läänistatud maade sisetulekust, mida nad olid kogunud Gustav II Adolfi ajal. 

Süües kasvab isu ja Karl X Gustavil tekkis mõte luua Põhjala suurriik ja selleks tuli Taani täielikult allutada. Kui 1659. aastal vallutasid Saksa keisri väed tagasi Rooitsi Pommeri, siis ei jäänud Karl Gustavil muud üle kui murtud mehena Rootsi tagasi naasta.

Kuninga tervis halvenes järsult ja 1660. aasta 13. veebruaril ta suri jättes troonipärijana maha nelja- aastase Karli. Enne surma dikteeris kuningas testamendi, kus ta ei tunnustanud 1634. aasta valitsemisseadust ning suurendas eestkostevalitsuse ja vähendas riiginõukogu rolli riigi valitsemisel.

Karl X Gustav: (kuupäev puudub).
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/70/S%C3%A9bastien_Bourdons-Karl_X_Gustav.jpg (12.02.2020).

Karl XI (1660-1697)

Kui Karl X Gustav 1660. aastal suri, oli tema troonipärijast poeg Karl nelja-aastane. Poiss oli düslektik ja keelte õppimine läks tal väga vaevaliselt. Peale selle oli ta aeglase taipamisega, kartis end rumalate vastustega naerualuseks teha ja seetõttu ei olnud tal enda väljendamine lihtne. Tal oli raskusi ajaloost ja poliitikast arusaamisega, kuid ometi sai temast edukas kuningas. Teda aitas auahne uusaadelkond, kes asus võimu kindlustama ja kõrvale tõrjuma vanu aadliperesid ning keda on kutsutud ka aadlioligarhiaks.

Juba 1673. aastal oli riigipäev kõrgaadli vastuseisule vaatamata sunnitud 1655. aastal alustatud reduktsiooni jõuliselt jätkama. 1680. aastal tehtud otsus mõjutas tugevasti riigimaade jaotumist. Kui 17. sajandi keskel oli aadli käes kaks kolmandiku maadest, siis sajandi lõpul kahanes see reduktsiooni tulemusena kolmandikule.

Peale majandusliku võimu hakkas pärast 1680. aastat vähendama ka kõrgaadli poliitiline võim. Kuningas Karl XI surus läbi nõude, et tema ise otsustab, missuguseid küsimusi ta riiginõunikega arutab. 

Karl XI algatatud reformid tugevdasid majandust, riigikassat ja sõjaväge. Ajaloolased on öelnud, et Rootsi oli tolle aja Euroopas üks paremini korraldatud totalitaarseid riike, kus kehtis kuninga ainuvõim, kuid tegelik võim oli koondunud alam- ja uusaadli kätte.

Rahva elu oli kuninga viimastel aastatel raske. Olid rasked jääolud ja ikaldused. Sellel raskel hetkel suri kuningas maovähki 41-aastaselt, kui tema poeg Karl oli 14-aastane.

Karl XI. (kuupäev puudub).
https://sun9-48.userapi.com/c834402/v834402035/198b06/GRr_A1lhrpc.jpg (13.02.2020).

Karl XII (1697-1718)

1697. aastal kuulutas riigipäev äsja 15-aastaseks saanud Karli täisealiseks ja kroonis ta kuu aega hiljem Rootsi kuningaks Karl XII nime all. Nooruk võttis isevalitsejast isale võimu üle raskel hetkel ja halbade märkidega. 

Karl XII on Rootsi ajaloos jäänud üsna müütiliseks tegelaseks. Ta oli oma isalt märksa andekam, kuid naistest ja abiellumisest ei tahtnud midagi teada. 16-aastaselt nõudis ta riigikogus abielurikkujate hukkamise taastamist. Karl oli tundetu ja ükskõikne teiste kannatuste suhtes. Nooruses oli tema suurimaks lõbuks vasikatel ja lammastel pea maharaiumine. Teiste inimestega mittearvestamine raskendas tal nende mõtetest arusaamist.

1718. aasta sügisel alustati Fredriksteni kindluse piiramist. Kuningas jälgis ettevalmistusi kaitsekraavist. 30. novembri õhtul vaatas ta üle kaitsekraavi serva välja, kui vasakult poolt tabas tema pead kuul. Ta vajus istuli ja oligi surnud. Ajaloolased vaidlevad tänapäevani, kas see oli rootslase või norralase kuul, mis tema elupäevad lõpetas. Kuid igatahes tõi see kõigile, isegi Karli väejuhtidele kergendust. 

Tagantjärele on ümber lükatud ka müüt Karl XII-st kui oma sõduritega raskusi talunud spartalikust juhist. Tema päevased toidu- ja joogikogused olid aukartustäratavad. Hommikusöögiks serveeriti talle lamba-, kana- või kalkunipraadi. Selle juurde jõi ta veerand kuni pool kannu reinveini. Lõunaks sai kuningas valida seitsmest liha- või kalaprae vahel, millele lisandusid juustud, suitsulõhe, austrid, oliivid ja pähklid. Lõuna juurde ta alkoholi ei joonud, kuid õhtuks pandi tema voodi kõrvale veini ja õlut. Seega ei pea paika väide, nagu oleks ta täiskarsklane, küll aga see, et avalikult ei olnud ta kunagi purjus. 

Karl XII. (kuupäev puudub).
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXZV5RPgcv6ITn-aJKFfvlIEvFpe02_8qopEq-OVSYSQpnmPznuKG5rKYpQVc3yDoKMQJddxKzUg15lcwTpbVM8UmYoOytm-_GZqWMaHYPV3ICE9EwUeCzb-KB4eazLCphh3EO1AgJHFN4/s1600/83854.jpg (02.02.2020).

Arnover, T. (2018). Rootsi hiilguses ja varjus. Tallinn: Eesti Raamat.